|
---|
TEMA VÕITLUSSaksavastane propaganda, lendlehtede ja põrandaaluste ajalehtede väljaandmine, vastupanuliikumise võrgustiku loomine, põgenenud vangide aitamine, allatulistatud inglise lendurite eest hoolitsemine, informatsiooni andmine Londonisse, erinevate inimeste värbamine siit ja sealtpoolt demarkatsioonijoont. Tol ajal tähendas see kindlat surma. Ta teadis seda! Sankt-Peterburist, kus ta sündis, kuni Tartuni Eestis, Berliinist ja Jenast Saksamaal, kus ta kohtas Andre Gide’i, Berliinist Pariisi, kuhu ta saabub 1932.a., seejärel oma vangikongis kuni mahalaskmiseni pidas ta erilist ja kummalist võitlust elu ja surma vahel. Viimane võitlus, mida ta pidas koos A.Levitzki ja teiste vastupanuliikumise liikmetega, oli võitlus natsismi vastu. Nad olid 1940 juulis esimeste hulgas, kes mõistsid selgelt natsismi olemust ja selle tagajärgi. Ta ennustas ette“Meid lastakse maha!” |
Me avaldame oma tänu järgmistele isikutele: Mmes Marianne Mahn-Lot, Boris Vilde abikaasa õde, Anne Hogenhuis, Tiiu Vilimaa, Tatjana Foughal, Alicia Grabovskaja, Mrs Zeev Gourarier, Adrien Mattatia, David Descatoire fotode, dokumentide, erineva informatsiooni ja reprodutseerimisõiguste eest. Me täname samuti Allia Kirjastust, kes lubas meil reprodutseerida sel koduleheküljel “Vangla kirjad ja päevik”. Lõpuks meie eriline tänu Galina Ozolile, kelle algatusel loodi Boris Vilde Muuseum Venemaal Jastrebinos. |